Kui õpetaja raudteejaama jõudis, olid õpilased juba kogunenud. Kingade pudenedes tormati oma suurte pampudega rongile ja teekond sõpradele külla Rumeeniasse võis alata. Poolteist aastat kestnud projekti viimane välisreis toimus 20.-26. maini.
21. mai ennelõunal jõudsime sihtpunkti Iaşi, mis võttis meid oma tillukeses lennujaamas vastu äikesejärgse leitsaku ja ootamisest ärevil võõrustajatega. Kui matsuvad põsemusid olid antud, pakkisime end autodesse ja sõitsime vastu uutele kogemustele. Lapsed võõrustajate poole Targu-Frumosis, õpetajad linna esimesele projektikokkusaamisele.
Kirde-Rumeenias asuv Iaşi on endine Moldova piirkonna keskus ja Rumeenia esimese ülikooli asupaik. Praegugi on linnas rohkelt erinevaid ülikoole.
Ajaratas on seal meie jaoks paarkümmend aastat tagasi pööratud ja täis kontraste. „Ceausescu-aegne” ehituskultuur on jätnud suured kolemajad ja viletsa infrastruktuuri, linna ümber maal on au sees vikat ja hobune. Kuid on ka mitmeid uhked ehitisi, eeskätt tohutult suur kultuuripalee, paljud kirikud ja katedraalid. Linnatänavail askeldavad lapskerjused ja sandid ning samas on abivalmid inimesed, kes sind heas inglise keeles aidata oskavad.
Projektikohtumise märksõnadeks olid tohutu külalislahkus ja imekaunis loodus. Partnerkoolis Targu-Frumosis võeti külalisi vastu traditsioonilise soolaleivaga, õpilased olid meisterdanud plakateid, kaunistusi, kingitusi.
Kool ise oli hubane ja läikis kui prillikivi. Kõigest oli näha, et inimesed on näinud vaeva ja annavad endast parima, et sealt maalt lahkutaks vaid heade mälestustega.
Külalisi sõidutati kohtadesse, kus kohalikud isegi polnud varem käinud, seda eeskätt majanduslikel põhjustel.
Sturdza loss ja nunnaklooster, Piatra Neamti – gondlisõiduga mäetippu kaunite vaadetega linnale. Cheile Bicazului rahvuspark Ida-Karpaatides järskude kaljuseinte ja salapärase punase järvega.
Siiski polnud see pelgalt lõbureis. Kuna tegemist oli Comeniuse projekti viimase ühise kokkusaamisega, siis toimusid kokkuvõtvad ettekanded tehtud töödest, arutati aruandlusega seonduvat ja viimaseid tegevusi, et projekti ametlik pool igati vinksvonks saaks. Õpilased tegid tutvust Rumeenia kooliprogrammiga, käies koos võõrustajatega erinevates tundides. Võõrkeelset suhtlemist jagus hommikust õhtuni.
Lõpuüritus oli emotsionaalne ja pisaraidki voolas. Võõrustajad olid iga külalisriigi jaoks selgeks õppinud tuntud laulu või tantsu. Tore oli näha rumeenia neide „Oige ja vasemat” tantsimas.
Taaskord oli avardunud maailmapilt, tutvust tehtud erinevate kultuuridega, saadud uusi kogemusi ja leitud sõpru teises ilmaotsas.
Varem või hiljem saavad õpilased aru, millise õnne ja võimalusega nad koos olid. Ehkki projekt pole veel päris kaante vahele saanud, annab see indu ka tulevikus sarnaseid töid ette võtta. Tänud kõigile, kes projekti õnnestumisele kaasa on aidanud.
Villu Varblane
Pildigalerii
