Selles blogis leiab kajastamist kaks aastat vältav rahvusvaheline õppekasvatustöö-arenduslik projekt '' Lähiümbrus '' /Immediate Surroundings/. Projekt keskendub kohalikus omavalitsuses olevatele keskkonnaprobleemidele kõigis partnerriikides. Koordinaatorirollis on Tapa Gümnaasium.

Tuesday, November 2, 2010

Comeniusega avardub maailm

Meie kool, liitunud Comeniuse projektiga, sai aasta esimese ülesandena koheselt vastutuse võõrustada 5 riigist pärit väliskülalisi – noori Hispaaniast, Portugalist, Itaaliast, Rumeeniast ning Türgist. Nende siinviibimine oli põnev, see nõudis meilt vastutustundlikkust ja andis juurde enesekindlust, pakkus vaheldust tavalisest koolielust ja mis peamine – andis meile palju uusi sõpru.
Miks nad siia tulid? Comeniuse kaks aastat kestev projekt Immediate Surroundings pakub õpilastele peale põhjaliku keskkonnateadlikkuse arendamise ka võimalust tutvuda uute inimestega, praktiseerida keelt ja tutvuda teiste kultuuridega. Sellepärast toimuvad kahe aasta jooksul projektisisesed välislähetused kõikidesse nimetatud Euroopa riikidesse. Igale reisile ei saa kõik koolis projektist osavõtjad (keda ca 30), vaid lähetustele minevad noored jaotatakse reiside vahel. Niisiis, välisriikidest pärit Comeniuse projekti õpilastele oli Eesti ka järjekordseks välislähetuseks. Meie pidime neid siin viima ilusatessse kohtadesse, tutvustama neile Eesti loodust ja kultuuri ning oma väikese kodulinna Tapa elu ja olu.

Lapsed hakkasid Eestisse saabuma juba 16. ja 17. oktoobril. Esialgu majutati neid Tallinnas hotellis. Viimased külalised saabusid veel esmaspäeva, 18. oktoobri õhtul. Sel päeval läks 4-5 meie last külalistele vastu Tallinna, kust algaski meie tutvustav programm. Võeti ette ekskursioon jalgratastel läbi Tallinna, mis keskkonnateema raames läbis vanade tehasehoonete kvartalit. Muidugi käisime ringi ka vanalinnas ning nautisime Toompealt linnale avanevaid vaateid.



Õhtul saabusime väsinult Tapale, kus ootasid külalisi neid võõrustavad pered - umbes pooled projektis osalevatest lastest majutasid kedagi oma kodus. Kuigi ilm oli vihmane, oli vastuvõtt tore ja sõbruneti kiiresti.

Järgmisel päeval külastasime pärast mõningaid koos veedetud koolitunde ja tervele koolile väliskülalisi tutvustavat üritust Lehtse kooli ning seejärel Albu kooli.

Neid punkte siduski see, et nad on mõisakoolid ning projekti üheks teemaks on ka säästlik ning keskkonnasõbralik renoveerimine. Pärast Albu kooli külastamist käisime ka Tammsaare muuseumis, kus meile tehti põhjalik ekskursioon.

Kolmapäev algas matkaga läbi Viru raba, mis on ilmekas näide Eesti unikaalsest loodusest. Rabamaastik oma raskusega mõjus kohati meie külalistele hirmutavalt. Peale seda veetsime  mõned tunnid Sagadi mõisas ning läbisime sealgi huvitava programmi.
Neljapäev pakkus noortele koolis võimalust meisterdada endale midagi mälestuseks erinevates töötubades meie õpetajate juhendamisel.

Kõik koolid olid ettevalmistanud ka projekti logo ning õpetajad valisid hääletuse tulemusena välja kõige parema, milleks osutus Türgi logo.

Õhtul leidis aset traditsiooniline playbox, mida lastel oli kindlasti põnev jälgida, sest kõikide meie klasside etteasted õnnestusid väga hästi.
Neljapäeva õhtul toimus kohtumise lõpetamiseks pidulik bankett, kuhu olid kutsutud kõikide võõrustavate perede lapsevanemad, osalevad õpilased ja külalised.
Tänati kooliperet, kõiki meid abistanud inimesi ning neid, kes olid endale võtnud vastutusrikka ja väsitava, aga erilise ülesande võõrustada välismaa külalist. Pärast banketti said kõik noored ka diskol tantsida.
Reede hommikul saatsime külalised rongile, millega nad sõitsid Tallinnasse. Nagu oli arvata, kujunes lahkumine emotsionaalseks.

Tõesti, see nädal möödus nii kiiresti ja uutest sõpradest lahkumine oli raske, sest nad elavad ju nii kaugel, mitte mõnes naaberriigis. Nüüd jääb üle vaid edasi suhelda interneti teel, kuid see pole ikka enam seesama. Noored said lähedaseks ka võõrustavate peredega. Mõnel puhul jäi inimeste vahele väikene keelebarjäär, mille kompenseeris külalislahkus ja sõbralikud naeratused. Külalisi oli nii vanemaid kui nooremaid (17-18aastased; 14-15aastased) ja vanemad lapsed said võib-olla keelega paremini hakkama, kasuks tuli see nädal aga meie kõigi võõrkeeleoskusele.

Lastele, aga kindlasti ka neid saatvatele õpetajatele siin tõesti meeldis, nad ei tahtnud veel sugugi lahkuda. Nüüd peame  hakkama oma uusi projektisiseseid ülesandeid hoolega täitma ning loodame väga, et välislähetustel kohtume vastleitud uute tuttavate ja ehk tulevikus sõpradega veel ja veel. Ootame neid siiagi tagasi - sooja südamega külmal maal.

Mai-Liis Volmar

Pildialbum Comeniuse üritusest